Tanel Veerla

"Kui sa tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi." Jaapani vanasõna

Tanel Veerla

+372 5694 8063

Riigikohtu otsus annab õiguse tulumaks tagasi küsida

Allikas: arileht.delfi.ee

 Riigikohtu eilse otsuse valguses selgus, et pea 20 aastat on pärandvara võõrandamisest saadud kasu maksustatud valesti, mis tähendab, et tuhatkond inimest võivad riigilt tasutud tulumaksu tagasi küsida. Maksu- ja tolliameti hinnangul annab lahend tunnistust sellest, et kehtiva seaduse sõnastus jätab soovida.

Riigikohtu otsus tuli nii maksuametile kui ka maksumaksjate liidule üllatusena.

Kui siiani oldi seisukohal, et pärimise korral vara soetamismaksumuse mahaarvamisõigus pärimise teel üle ei lähe ja päritud vara soetamismaksumus on null, siis eilses lahendis asus riigikohus risti vastupidisele seisukohale. Riigikohus viitab võrdse kohtlemise põhimõttele, mis ütleb, et pärijat tuleb maksustada samamoodi, nagu oleks maksustatud pärandajat, kui too oleks eluajal korteri võõrandanud. Pärimisseadus ütleb, et pärandajalt lähevad pärijale üle kõik õigused ja kohustused, ehk pärijale läheb üle ka õigus vähendada vara võõrandamisest saadud kasu selle vara soetusmaksumuse võrra.

Seni on MTA lähtunud põhimõttest, mida saab lugeda ameti kodulehel olevast juhendist: Kui päritud või kingitusena saadud kinnisvara võõrandatakse, siis tuleb saadud kasult tulumaksu maksta, v.a juhul, kui isik kasutas seda vara kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana.

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis nentis, et senini pole keegi arvanud, et pärandi müügi maksustamisele peaks kuidagi teisiti lähenema.

„Maksu- ja tolliamet on seni pärandvara võõrandamisest saadud kasu maksustamisel lähtunud õigusala kirjanduses välja toodud põhimõttest ja tulumaksuseaduse sõnastusest. Analüüsime otsust põhjalikult ja pole välistatud, et selle valguses tuleb üle vaadata ka kehtivate seaduste sõnastus,“ viitas MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sellele, et seaduse tekst on kirja pandud viisil, mis lubab erinevat tõlgendamist.

Igal juhul lähtub maksu- ja tolliamet nüüd edaspidi pärandvara võõrandamisel saadud kasu maksustamisel riigikohtu suunistest.

Tagasinõuded ulatuvad aastasse 2010

Lehis selgitas Ärilehele, mida tähendab riigikohtu otsuse sisu seletatuna hüpoteetilisele tädi Maalile.

„Näiteks minu vanaema ostis 100 000 euro eest korteri, mina saan selle pärast vanaema surma pärijana endale ja müün 100 000 euro eest maha, ilma et oleksin selles korteris elanud. (Elukoha müügi korral saaksin ma tulumaksust vabastuse).

Varasem arusaam oli selline, et kuna mina pärijana olen korteri saanud tasuta, siis pean maksma tulumaksu 21 protsenti 100 000 eurost ehk 21 000 eurot. Praktikas küll veidike vähem, sest müügihinnast saab maha lahutada pärandi vormistamise ja müügiga seotud notaritasud, riigilõivu ja maakleritasu.

Riigikohtu otsus tähendab seda, et mina kui vanaema õigusjärglane saan tuludeklaratsioonis müügitulust maha lahutada vanaema poolt makstud ostuhinna 100 000 eurot ja tulumaksu maksma ei pea, sest kasu ei teki. Mul peab kindlasti olema ette näidata leping ja maksedokumendid, mis tõendavad, kellele ja kui palju vanaema korteri eest maksis.“

Lehise sõnul tähendab see, et kõik inimesed, kes on seni tulumaksu maksnud vana arusaama alusel, saavad nüüd parandada oma tuludeklaratsioone ja tulumaksu tagasi küsida.

„Selleks tuleb isikul teha deklaratsiooni parandus. Iga juhtumi vaatab maksuhaldur eraldi läbi. Oluline on nii varasemate kui tulevaste juhtumite puhul silmas pidada, et pelgalt deklaratsiooni parandamisest ei piisa - seal juures peab olema ka vajalik dokumentatsioon, mis tõendab pärandvara soetusmaksumust,“ selgitas Liivamägi.

Deklaratsioone saab parandada 2010, 2011 ja 2012. aastate eest, sest kehtib kolmeaastane aegumistähtaeg. Tähele tuleb panna, et 2010.aasta tuludeklaratsioone saab parandada ainult kuni selle aasta 31.märtsini, varasemaid deklaratsioone enam parandada ei saa.

„Selliseid isikuid, keda riigikohtu otsus võib puudutada, on esmasel hinnangul ligi tuhat. Kui paljudel nendest on omakorda võimalik pärandaja poolt soetusmaksumuse tasumist dokumentaalselt tõendada, on eraldi küsimus, kuna siin tuleb tõendada ka seda, et soetusmaksumust pole varasemate võõrandamistehingute puhul juba arvesse võetud," lisas Liivamängi.

Autor: Lemmi Kann